Pisi-DigiLa alustab oktoobrist: rohkem kindlust väikelapse vanemale

Üheaastane laps ulatab sulle lusika, tõstab selle tagasi kaussi ja alustab otsast peale. Mõne minuti pärast osutab ta aknast paistvale linnule ning ootab sinu vastust. Need väikesed hetked on võimalus koos tegutseda, suhelda ja märgata, mis lapsele parajasti huvi pakub.

Vanemal tekib aga sageli küsimusi. Mida laps peaks selles vanuses oskama? Kuidas tema uudishimu toetada? Milliseid tegevusi saab kodus proovida ilma suure ettevalmistuseta? Oktoobrist alustav Pisi-DigiLa pilootprojekt on loodud selleks, et pakkuda 12–18 kuu vanuste laste vanematele selget ja praktilist tuge.

Miks just see vanus?

12–18 kuu vanune laps avastab maailma liikudes, uurides, täiskasvanut matkides ja üha rohkem suheldes. Tema mäng ei vaja keerukat stsenaariumi. Kui laps paneb esemeid karpi ja võtab neid välja, ronib turvalises keskkonnas või vaatab koos vanemaga raamatut, saab täiskasvanu tema tegevust märgata ja sellele vastata.

Uuringud aitavad mõista, miks sellised igapäevased suhtlushetked on väärtuslikud. 2024. aastal avaldatud uuringus jälgiti 104 lapse ja hooldaja suhtlust ning leiti seos varase tähelepanu, lapse märguannetele vastava suhtluse ja 18 kuu vanuses mõõdetud sõnavara vahel. Näiteks võib vanem lapse osutamisele vastata, nimetades asja, mida laps vaatab.

Teine, 2024. aastal avaldatud uuringus uuriti 92 pere näitel, kuidas lapse 14–20 kuu vanuses vanematele pakutud nõustamine seostub lapse hilisema keeleoskusega. Uurijad leidsid, et teadlikumad vanemad suhtlesid lapsega sagedamini. Vanem suhtles oma lapsega järjepidevalt ja selline suhtlus oli seotud lapse parema keeleoskusega koolieelses eas. Vanema jaoks tähendab see lihtsat võimalust: märka, mida laps püüab sulle öelda, vasta talle ja anna talle aega omakorda reageerida.

Ideed, mida koos lapsega päriselt teha

Pisi-DigiLa on arendamisel olev veebikeskkond, mis koondab alusharidusspetsialistide loodud tegevusvideoid ja juhiseid. Vanem saab ideid lapsega kodus mängimiseks ning selgitusi, milliseid oskusi erinevad tegevused toetavad. Keskkonna eesmärk on aidata märgata lapse arengut ja leida tema huvidega sobivaid järgmisi samme.

Videod on siin abiks täiskasvanule. 2025. aastal avaldatud juhuslikustatud uuringus said 12–36 kuu vanuste laste vanemad kuue nädala jooksul lühikesi mängunäiteid videona. Kümne nädala järel teatasid videoid saanud vanemad kontrollrühmaga võrreldes sagedasemast koosmängust. Uuring käsitles teist programmi ja põhines vanemate hinnangutel, kuid annab põhjust arvata, et lühike ja arusaadav näide võib aidata vanemal idee igapäevaellu kaasa võtta.

Pisi-DigiLa sisu keskmes on laps ja vanem koos tegutsemas: lapse iseseisev uurimine, täiskasvanu tähelepanelik kohalolu ning tegevused, milleks saab kasutada ka kodus juba olemasolevaid vahendeid.

Vanem saab ülevaate lapse oskustest

Pisi-DigiLa üks peamisi funktsioone on anda vanemale personaalne ülevaade lapse oskustest. Eakohaste oskuste kirjeldused aitavad mõista, mida selles vanuses laps peaks oskama, seejuures märgata ning jälgida sammhaaval, millised oskused on juba olemas ja millised alles kujunemas. Nii saab vanem igapäevase mängu ja koos tegutsemise kaudu paremini oma last tundma õppida ning märgata ja tähistada ka väikeseid edusamme. Ülevaade aitab vanemal mõista, mida lapsega järgmisena katsetada, arvestades tema huvide ja arenguga.

Arengu järjepideva jälgimise toetamiseks on uuritud ka digilahendusi. Washingtoni ülikooli teadlaste 2025. aasta uuringus osales 139 peret. Vanemad, kelle kasutatud keskkond ühendas arenguinfo arusaadava esitamise, tegevusideed ja sõnumipõhised meeldetuletused, täitsid lapse arengu küsimustikke järjepidevamalt kui võrdlusrühm. See tulemus osutab, et hästi läbimõeldud digitaalne tugi võib aidata vanemal lapse arengut regulaarselt jälgida.

Esimesed pered aitavad Pisi-DigiLat kujundada

Oktoobris algavas piloodis saavad juba registreerunud 12–18 kuu vanuste laste vanemad Pisi-DigiLat esimeste seas proovida omale sobival ajal. Pilootprojekti vältel ootame nende tagasisidet: millised ideed olid kasulikud, mis jäi ebaselgeks ja millist tuge vanemad veel vajavad. Nii saame keskkonda edasi arendada koos peredega, kelle jaoks see on loodud.

Sa ei pea olema lapse arengu ekspert, et pakkuda talle põnevaid avastamisvõimalusi. Alustada saab tema huvi märkamisest ja ühisest hetkest.