Virtuaalsed tugiteenused – kas uus reaalsus?

Käes on aasta 2020. Me ei kujuta enda elu ette ilma nutiseadmeta ja Internetita. Meie lapsed ei tea, mida tähendab elada ilma salvestava teleteenuse, YouTube’i või Skype’ita. Nad ei usu, et varem polnud võimalik suhelda välismaal elavate sugulastega või et telekast pidi vaatama seda, mis parasjagu eetris oli. Meie elu on muutunud, meie ühiskond on muutunud, MEIE oleme muutunud. Sellest lähtudes on muutunud ka teenused, mida oleme harjunud kasutama. Väike Päike psühholoog Olga Luptova arutab lasteklubi blogis selle üle, mida tähendab virtualiseerumine tugiteenuste kontekstis.

Kabinetist nutiseadmesse

Märtsis 2020 tekkis Eestis esmakordselt olukord, kus inimesed pidid pikaks ajaks koju jääma ja seal püsima. Tekkis küsimus, kuidas saab osutada tugiteenuseid (psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi jm spetsialistide osutatavaid teenuseid) olukorras, kus inimestega reaalselt kohtuda ei saa? Varemgi on olnud võimalik nõustada mures olevaid inimesi telefoni või e-maili teel, kuid nüüd oli olukord täiesti uus. Inimestel ei olnud võimalik tulla “tavalisele” nõustamisele. Ainus võimalus abi saamiseks oli virtuaalset teenust kasutada.

Lastele tugiteenuste osutamine sellises olukorras oli kahtlemata väljakutse. Lapsed vajasid abi, suhtlemist ja suunamist, neil tekkisid küsimused ning nad vajasid hädasti vastuseid. Loomulikult hakkasid ka lastega tegelevad tugispetsialistid osutama lastele virtuaalseid teenuseid, mõeldes välja virtuaalseid tunde ja viies läbi individuaalseid nõustamisi. Psühholoogid, logopeedid ja eripedagoogid kolisid kabinetist nutiseadmesse ning tänane kogemus näitab, et see oli ainuõige tegu. Isegi neid tegevusi, mida tehakse enamasti lastega rühmas või klassis, prooviti eriolukorra ajal läbi viia virtuaalsete platvormide toel. Lastega mängiti, joonistati, suheldi ja tegeleti endiselt, kuid üksteisega vahetult kontaktis olemata.

Virtuaalse nõustamise plussid ja miinused

Virtuaalsetel teenustel – nagu kõigel muul – on omad võlud ja valud:

+ Nõustamist võib viia läbi mõlemale osapoolele sobivas kohas. Nõustaja ja klient võivad asuda nõustamise ajal erinevatest linnades või isegi erinevates riikides. Ka väikestes asulates, mis ei asu suurte linnade läheduses, saavad lapsed ja lapsevanemad ligipääsu kvaliteetsetele tugiteenustele. Lisaks saavad eestlased, kes ei ela Eestis, kasutada emakeelseid tugiteenuseid.

+ Aja kokkuhoid. Selleks, et “tulla” virtuaalsele nõustamisele ei pea kuskile eraldi sõitma. Tuleb lihtsalt vajutada paarile nupule. Emad, kellel on väiksed lapsed, ei pea virtuaalse nõustamise ajaks lapsele hoidjat otsima, vaid võivad nõustajaga rääkida lastega kodus viibides.

+ Virtuaalsed nõustamise seansid on enamasti odavamad kui klassikalised, kontaktsed visiidid. Madalama hinna tingib eelkõige see, et nõustaja ei pea kulutama raha ruumi rendile, samuti mängib rolli spetsialisti ajaline kokkuhoid.

+ Virtuaalsel nõustamisel on tagatud kliendi anonüümsus. Keegi ei näe ega tea, et klient on nõustamisele läinud. Eriti aktuaalne võib anonüümsus olla väikestes kohtades või väikestes koolides/lasteaedades, kus kõik teavad kõiki.

+ Lisaks, sobib mõnele inimesele nõustamiseks just virtuaalne keskkond. Inimene tunneb ennast mugavalt, teda ei häiri uus ebatavaline keskkond, mis teda ümbritseb, ta on avatud ja motiveeritud.

 Miinusteks võib pidada klientide hirmu, et virtuaalsel nõustamisel ei säili konfidentsiaalsus. Selline hirm ei ole õigustatud. Nii virtuaalsel kui ka klassikalisel nõustamisel kehtivad samad konfidentsiaalsuse printsiibid. Tugiteenuste osutaja vastutab konfidentsiaalsuse tagamise eest mõlemal juhul.

 Samuti räägitakse, et virtuaalsel nõustamisel ei ole võimalik luua kliendi ja nõustaja vahel head kontakti. Alust selliseks hirmuks tegelikult pole. Kuigi mõnele inimesele sobib paremini reaalses elus suhtlemine, on teada, et virtuaalsel nõustamisel on sama dünaamika nagu tavalisel kohtumisel. Kuigi vormilt on nõustamise protsess teistsugune, on nõustamise sisu samasugune.

 Kodus või töökohal võib kliendil esineda segavaid stiimuleid, mis ei lase nõustamisele keskenduda. Sellega tuleb arvestada ning teha nõustamiseks täpsed ja selged kokkulepped, kuidas saab segavaid stiimuleid nõustamise ajal kontrolli all hoida.

 Kliendil puuduvad nõustamiseks vajalikud vahendid. Liiva- või mänguteraapia jaoks on enamasti vaja konkreetseid vahendeid (nt liivakast, väikseid mänguasju, joonistusvahendeid jm), mida kliendil ei pruugi olla. Tugiteenuse osutaja on see, kes juhendab ja aitab vajalikke vahendeid kodust leida: liiva asemel saab kasutada mannat, mänguasju saab laps enda mänguasja kastist võtta. Mõnda asja on võimalik ka virtuaalselt saata (nt pilte, kaarte, töölehti). Oluline on meeles pidada, et nõustamine toimub alati koostöös ja igale murele leitakse koos lahendus!

Otsige abi ning valige selline tugiteenuste vorm, mis sobib just teile

Meie maailm on “tänu” COVID-19 pandeemiale muutunud igaveseks ning me vajame uusi lähenemisi. Tekkinud on uus tugeteenuste haru – virtuaalsed tugiteenused. Kogemus näitab, et virtuaalne nõustamine on sama sisuline ja sama produktiivne kui näost-näkku nõustamine. Isegi mänguteraapiat on võimalik viia läbi kasutades nutiseadmeid. See ei tähenda, et klassikaline nõustamine on kadunud, kuid tugiteenuste valik on suuremaks läinud ning rohkematele inimestele kättesaadavaks muutunud. Lõpuks võidavad mitmekesisema teenusevaliku juures ju kõik.

Ärge kartke vajadusel abi otsida ja võib-olla sobib teile just kõige paremini virtuaalne teenus!

Psühholoogi virtuaalsele nõustamisele saab registreerida SIIN.

Olga Luptova
Kristi Stahl
DigiLa