Tunne ära emotsioonid

Ettevalmistus:

leidke pildid erinevatest emotsioonidest (rõõm, kurbus, üllatus, viha) või joonistage need ise.

Tegevuse käik:

näidake lapsele ühte pilti ja öelge, mis emotsioon pildil on ja paluge tal seda järele teha, näiteks „Siin pildil on lapsel rõõmus nägu – tal on hea tuju, midagi on läinud väga hästi. Kas sina oskad sellist nägu teha?“ ja „Siin pildil on laps üllatunud – ta nägi midagi sellist, mida ta enne ei ole näinud. Ta nägi näiteks esimest korda elevanti. Kas sina oskad sellist nägu teha?“. Tehke nii kõigi mängus olevate piltidega. Hiljem paluge lapsel neid emotsioone näidata ilma pildita, näiteks „Tee kurba nägu!“, „ ... rõõmsat nägu!“, „ ... vihast nägu!“ jne.

Lisaks:

selle tegevuse eesmärk on arendada lapse empaatiavõimet, mis on oluline osa emotsionaalsest intelligentsusest. Laps, kes suudab mõista teiste emotsioone, arendab enda emotsionaalset intelligentsust. See on vajalik tema heaolu ja edukuse saavutamiseks erinevates eluvaldkondades. Empaatia õpetamine on protsess, mis nõuab aega ja juhendamist. Täiskasvanud saavad aidata lapsel empaatiat arendada, näidates ise head eeskuju, rääkides emotsioonidest avatult ja julgustades lapsi teiste inimeste vaatenurka mõistma. Märgake erinevaid emotsioone ka igapäevaelus, näiteks „Vaata, see onu on seal väga kurva näoga – mis sa arvad, mis võis teda kurvastada?“, „Tädi televiisoris naerab ja plaksutab käsi, ta sai just ühe väga hea uudise teada – nüüd on ta rõõmus/elevil“ jne.